Tüüpilise võlanõude menetlusprotseduuri 5 sammu RKM-s

Sisestas karli 6. jaan 2010 Uudised | Kommenteeri esimesena




Tüüpilise võlanõude menetlusprotseduuri 5 sammu:

  1. samm – Klient pöördub RKM Solution OÜ (edaspidi RKM) poole juhtumi lühikirjeldusega.
  2. samm – RKM hindab kliendi nõude õiguslikkust
  3. samm – positiivse hinnangu korral palub kliendil esitada alusdokumendid ja vajadusel üksikasjalikuma kirjelduse
  4. samm – esmane õiguslik analüüs : RKM teostab võlgniku taustuuringu ja annab hinnangu alusdokumentide ning tõestusmaterjalide piisavusest võimalikus kohtumenetluses. Selle alusel antakse kliendile arvamuslik-tõenäoline seisukoht laekumise kohta.
  5. samm – pakkumine kliendile kohtuvälise- või kohtuliku menetluse alustamiseks koos vastavalt kokkulepitud paindlikule tasusüsteemile.





Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 18.11.2009 lahendis nr 3-2-1-122-09 esimest korda saneerimisseadust

Sisestas kristel 14. dets 2009 Uudised | Kommenteeri esimesena


Esmajärjekorras selgitas Riigikohus, et kuivõrd saneerimisseadus välistab üksnes töölepingu alusel tekkinud nõude ümberkujundamise, siis vastupidi maksu- ja tolliameti positsioonile ei ole välistatud saneerimiskavas maksunõude ümberkujundamine (vähendamine, ajatamine, tasumine osamaksetena vms). Kuivõrd maksunõue on ümberkujundatav, on maksuhaldur maksunõude osas võlausaldajaks, st tal on samad õigused ja kohustused mis teistel isikutel, kel on nõue saneeritava ettevõtja vastu.

Teiseks rõhutas Riigikohus, et saneerimiskava vastuvõtmise (selle üle hääletamise) osas ei erista saneerimisseadus ettevõtja lähikondseid võlausaldajaid (nt osanik, juhtorgani liige) ja teisi võlausaldajaid. Kuigi seadus võimaldab võlausaldajate grupeerimist rühmadesse, siis seda mitte ettevõtjaga seotuse, vaid konkreetsest nõudest tulevate õiguste sisu ja mahu järgi – ühesuguste õigustega võlausaldajad kuuluvad samasse rühma. Mööndes saneeritava ettevõtja (ja tema lähikondsete) ning võlausaldajate huvide vastandlikkust, nentis Riigikohus, et kokkumängud saneeritava ettevõtja ja temaga seotud isikute vahel (nt saneerimismenetluse kontrollimise osaliselt või täielikult fiktiivsete nõuete abil) peaks välistama saneerimisnõustaja, kel on seadusjärgne kohustus kontrollida ümberkujundatava (ja sellest tulenevalt saneerimiskava hääletamisel osaleva) nõude õiguspärasust ja tõendatust, samuti kohustus teavitada kohut nõudest, mida ei ole, mis on ebaselge jne.

Kolmandaks selgitab kohus seda, et saneerimiskava täitmise tähtaega seadus ei sätesta – selle määravad saneerimiskava osalised. Samas rõhutatakse, et saneerimiskava täitmise aeg ei või olla ebamõistlikult pikk – see peab lähtuma konkreetse ettevõtja saneerimise vajadustest ning erakordselt pikk aeg saab ette tulla vaid erakordsete asjaolude esinemisel. Lisaks peavad need erakordsed asjaolud nähtuma saneerimiskavast koos analüüsiga selle kohta, miks sel juhul üldse saneerimismenetlust pankrotimenetlusele eelistatakse.

Lisaks konkreetsetele küsimustele vastamisele andis Riigikohus ka pisut üldisemat laadi juhiseid ja selgitusi saneerimismenetluse läbiviimiseks. Nt on Riigikohus viidanud, et nõude ümberkujundamise viiside loetelu saneerimisseaduses on mitteammendav, andes sellega mõista, et nõudeid võib kujundada umber ka seaduses sätestamata, kuid saneerimiskavas kirjeldatud viisil. Seda tingimusel, et konkreetne viis võimaldab ettevõtja saneerimist ning arvestab võlausaldaja ja kolmanda isiku huve.

Samuti ütleb Riigikohus, et saneerimisseaduse – st ettevõtja saneerimise – eesmärk on tagada võlausaldajate huvide parem kaitse, kui see oleks pankroti korral. See põhimõte omandab ilmselt suure praktilise tähenduse, kuna seab “mõõdupuu”, millest lähtuvalt kujundatakse saneerimiskava sisu ja mille kaudu otsustatakse selle üle, kas kava kinnitada või mitte. Ühest küljest võib selle printsiibiga põhjendada ühe (nt tagamata) nõude ümberkujundamist ja samal ajal teise (nt pandiga tagatud) nõude ümber kujundamata jätmist või konkreetse nõude ümberkujundamise tingimusi (nt nõuete ajatamise korral erinevate intressimäärade rakendamist). Teisest küljest võib see “mõõdupuu” olla otsustavaks kohtu poolt saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustamisel, mis on kohtu nn diskretsiooniotsus ning mille kohus langetab ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes. Miks võiks see “mõõdupuu” olla antud kontekstis otsustavaks? Aga seetõttu, et Riigikohtu juhise kohaselt tuleb saneerimiskavas võrrelda olukorda, mis saab nõuetest kava kinnitamata jätmisel (mis võimalused on nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses) ning vähemalt teatud juhtudel (nt pika saneerimise tähtaja puhul) peab kavast nähtuma, miks eelistatakse saneerimist pankrotimenetlusele.



Alates 01.07.2010.a jõustub uus perekonnaseadus

Sisestas kristel Uudised | 4 Comments to Read


Alates 1. juulist 2010.a. jõustub uus terviklik perekonnaõiguse regulatsioon, mis hõlmab abikaasadevahelisi õigussuhteid, vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid ning alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid. Uue perekonnaseaduse eesmärk on kaasaegsetele peresuhetele kohase, piisava 3 regulatiivsusega normistiku loomine.

Võrreldes kehtiva seadusega on uues regulatsioonis oluliselt täiustatud mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone, eeskätt hooldusõigust ja lapsendamist puudutavates küsimustes ning rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat. Abiellujatele antakse võimalus valida, kas nad soovivad varaühisust, varalahusust või vara juurdekasvu tasaarvestuslikku varasuhet. Säilib ka võimalus abieluvara lepingu sõlmimiseks. Valiku tegemine ei ole kohustuslik, vaid nähakse ette, et kui valikut ei tehta, siis rakendub abikaasadele varaühisus sarnaselt praegu kehtivale abikaasade ühisvara režiimile.

Seega antakse nii mittevaraliste kui varaliste õiguste ja kohustuste kuuluvuse ning teostamise osas võrreldes kehtiva seadusega oluliselt selgemad kriteeriumid (varaküsimustes ka mitmekesisemad võimalused), mis peaksid perekonnaliikmete omavahelistes suhetes ning nende suhetes kolmandate isikutega ära hoidma hulga vaidlusi. Võrreldes kehtiva perekonnaseadusega on uudsetena kasutusele võetud järgmised terminid: soetisvara (§ 47), koguvara (§ 48), põhivara (§ 49), isaduse omaksvõtt (§ 87) ja hooldusõigus (§ 116 jj).



Alternatiiv tsiviilvaidluste kohtulikule lahendamisele

Sisestas kristel Uudised | Kommenteeri esimesena

Seadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades. Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus erapooletu isik (lepitaja) toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitaja võib lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal esitada pooltele omapoolse lahendusettepaneku.

Lepitajaks võib olla füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks lepitamise. Lepitamist võib läbi viia ka vandeadvokaat, notar või seaduses sätestatud juhul riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan.

Kehtestatakse lepitaja kohustused (erapooletus, sõltumatus, vaikimis- ja selgitamiskohustus jne) ja lepitusmenetluse läbiviimise kord. Kohus saab lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistada. Sel juhul on kokkulepe täidetav täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitedokumendiks on ka lepitusorgani kinnitatud kokkulepe.




Alates oktoobrist esmane õiguslik analüüs TASUTA

Sisestas karli 29. sept 2009 Uudised | Kommenteeri esimesena



Tasuta esmane õiguslik analüüs sisaldab:

- võlgniku/kostja taustuuring (võlgnevused, majandusseis, varad)
– alusdokumentide analüüs (võla kohtuliku sissenõutavuse tõenäosuse määramiseks)
– erinevad lahendused probleemi likvideerimiseks (kompromissleping, kohtuväline nõudemenetlus,  kohtumenetlus)
– eeldatavad kulud







01.05.2009.a. jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

Sisestas kristel 2. juuni 2009 Uudised | 3 Comments to Read




Riigikogu võttis 25. veebruaril 2009 vastu ning Vabariigi President kuulutas 9. märtsil 2009 välja tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse, mis jõustus 1. mail 2009. Seadust oli tarvis selleks, et reguleerida SMS-laenudega seotud õigussuhteid ning täiendada heade kommetega vastuolus oleva tehingu mõistet. Tehing on heade kommetega vastuolus, kui see on tehtud poolele äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning teine pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või must sellisest asjaolust. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas ka siis, kui tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutustelt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, võib saadu tagastada tähtpäevaks, milleks pidi tühise tehingu järgi laenu tervikuna tagasi maksma. Sel juhul tuleb laenult intressi maksta seaduses sätestatud intressimäära ulatuses.





01.07.2009.a. jõustus uus töölepingu seadus

Sisestas kristel Uudised | Kommenteeri esimesena


Riigikogu võttis 17.12.2008. aastal vastu uue töölepingu seaduse, mis jõustus 01.07.2009 (erandina jõustuvad 01.01.2010. a need paragrahvid, millega kaasneb täiendav rahaline koormus riigieelarvele). Siinkohal tooks välja uue töölepingu seaduse olulisemad punktid:

  • Töölepingu seadusega laiendatakse tähtajaliste lepingute sõlmimise võimalusi. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida igal juhul, kui on tegemist tähtajalise iseloomuga tööga. Samas peab tööandja põhjalikult hindama, kas tegemist on ajutise tööga või on töötajat vaja püsivalt, sest eelnõu muudab oluliselt tähtajalise töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimusi. Ennetähtaegsel ülesütlemisel peab tööandja maksma töötajale tasu, millele töötajal oleks olnud õigus lepingu tähtaja saabumiseni.
  • Piiratakse öötöö tegemist ja näeb ette täiendava kaitse öötöötajatele, eelkõige puhkeaja andmise kohustuse, aga ka kõrgema öötöö tasuga. Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest maksab tööandja töötajale 1,25 kordset töötasu.
  • Töötajatele on oluline töölepingu ülesütlemisest etteteatamine. Etteteatamistähtaeg koondamisel alla 1-aastase töösuhte puhul    – 15 kalendripäeva; 1- 5-aastase töösuhte puhul      – 30 kalendripäeva; 5-10-aastase töösuhte puhul      – 60 kalendripäeva; üle 10-aastase töösuhte puhul   – 90 kalendripäeva. Täiendava kaitsena on tööandjal kohustus anda etteteatamise ajal töötajale vaba aega teise töö otsimiseks.
  • Seaduses on ette nähtud koondamishüvitise maksmise jagamine tööandja ja Töötukassa vahel. See annab raskustesse sattunud tööandjale võimaluse investeerida ettevõtte püsimisse, pakkuda jätkuvalt tööd ning olude paranemisel luua uusi töökohti. Otsene koormus tööandjale on kõikide koondamiste korral töötaja ühe kuu töötasu, töösuhte pikkusest sõltuvalt maksab ülejäänu Töötukassa tööandjate sihtfondi vahenditest. Hüvitis töötaja koondamisel on kuni 5-aastase töösuhte puhul    – 1 kuu töötasu; 5-10-aastase töösuhte puhul      – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab Töötukassa; üle 10-aastase töösuhte puhul   – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab Töötukassa. Lisaks üle 20 aastase staažiga töötajatele kehtestatakse 5 aastane üleminekuperiood, mille jooksul koondatud inimestele säilib 4 kuuline koondamishüvitis.
  • Ebaseaduslikul ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Erandina on hüvitis töötaja kuue kuu töötasu suurune, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või valitud töötajate esindajaks. Nähakse ette võimalus töösuhet jätkata, kuid erinevalt tänasest ennistamisest, peavad töösuhte jätkumisega nõus olema nii töötaja kui tööandja. Rasedal töötajal ja töötajate esindajal on aga õigus nõuda töösuhte jätkamist.
  • Seadus näeb ette töötuskindlustuse hüvitise määra tõusu esimesel sajal töötuse päeval 70%-le töötaja keskmisest töötasust ja 50%-le keskmisest töötasust alates 101. päevast. Lisaks laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring. Uudsena on võimalik saada töötuskindlustuse hüvitist ka neil, kes on töösuhte lõpetanud oma algatusel või kokkuleppel tööandjaga. Nimetatud juhul on töötuskindlustuse hüvitise määr madalam. Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest töötasust kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul ja õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi. Samuti pikeneb vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra tema töötuskindlustuse arvestusperiood. Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
  • Konkurentsivõime suurendamiseks on oluline elukestva õppe edendamine. Elukestva õppe edendamiseks lihtsustab eelnõu õppepuhkuse reegleid. Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkust tööalaseks ja tasemekoolituseks on võimalik saada õppevormist ja õppekoormusest sõltumata. Pikendatud on keskmise töötasuga hüvitatavat õppepuhkuse aega. Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval. Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
  • Suureneb töövaidluskomisjonis lahendatavate rahaliste nõuete suurus. Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, mille rahaline nõue on kuni 150 000 krooni. Kehtiva õiguse alusel lahendab töövaidluskomisjon kuni 50 000 krooni suuruseid rahalisi nõudeid.
  • Kaotatakse ebamõistlikud kohustused ja põhjendamatu bürokraatia.  Tööandjale ei seata sisutuid kohustusi töötajate arvestuse pidamisel, kaotades vormikohase tööraamatu ja isikukaardi. Samuti on Tööinspektsioon vabastatud vormiliste kooskõlastuste andmisest, näiteks töösisekorraeeskirjade kehtestamisel, et tõhusamalt täita järelevalveülesandeid ning keskenduda tööandjate ja töötajate nõustamisele.










Kohtupraktika: Võlaõigus

Sisestas kristel Uudised | Kommenteeri esimesena




Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas  14.01.2009.a. otsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi.  Antud lahend on oluline võlaõigusseaduse § 416 lg 3 tõlgendamise seisukohalt, mille järgi juhul, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Kolleegium leidis, et nimetatud sätte eesmärgiks on reguleerida krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi nõudmise keeldu sellises olukorras, mil tarbijakrediidileping on üles öeldud ja tarbija on laenu krediidiandja määratud tähtaja jooksul tagastanud. Nimetatud säte ei reguleeri aga krediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi.

Kolleegium analüüsis selles lahendis ka küsimust, millises ulatuses on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel ning millist viivist ületava kahju hüvitamist on laenuandjal võimalik tarbijalt nõuda. Kolleegiumi arvates ei hõlma tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise korral kahju ärahoidmise eesmärk endas kahjuna saamata jäänud intressi või muu tulu nõude esitamise võimalust, sest tagatud on juba varem kokku lepitud intressimääras viivisenõue. Küll võib kõne alla tulla mõistlike võla sissenõudmise kulude nõue.

Lisaks leidis kolleegium, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tuleks alati lugeda tühiseks.










Uued notaritasud 08.06.2009

Sisestas karli 1. juuni 2009 Uudised | Kommenteeri esimesena






08.06.2009.a. jõustub Notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Notariaadiseaduses täpsustatakse notari õiguslikku seisundit, sh sätestatakse, et notari ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ning ametiteenusteks. Ametiteenuse osutamine on notari jaoks vabatahtlik. Notari pädevust laiendatakse selliselt, et tal tekib õigus välja anda apostille’i, sõlmida ja lahutada abielu ning läbi viia lepitus- ja vahekohtumenetlust. Täiendatakse notari ametist eemalviibimise ja ametisoleku peatamise regulatsiooni. Muudetakse notarikandidaadi tasustamise tingimusi. Sätestatakse, et Notarite Koja lepitus- ja vahekohus on alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. Notari distsiplinaarvastutuse seaduses täiendatakse notary distsiplinaarsüütegude menetlemise korda. Notari tasu seaduses suurendatakse suure osa notariaaltoimingute eest võetavat tasu. Valik teenuseid, mille hinnad tõusevad kordades (teenus, hind enne/hind pärast,
kr):

  • Testamendi tõestamine 200/510
  • Juriidilise isiku muu volikirja tõestamine 100/770
  • Õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine 10/250
  • Isiku elusoleku kinnitamine 50/225
  • Isiku teatud kohas viibimise kinnitamine 50/250
  • Isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine 50/180
  • Dokumendi esitamisaja kinnitamine 50/225
  • Notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine 10/285
  • Allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine 10/200
  • Kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine 100/510
  • Mereprotesti tõestamine 500/1230
  • Sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja
tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse
jagunemiskava tõestamine 500/1210
  • Sihtasutuse organi otsuse tõestamine 500/1080
  • Abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine 300/650